19.2.06

Tavaline ameerika perekond

Kui meile öeldi, et me läheme õhtust sööma tavalise ameerika perekonna juurde, siis ma muidugi kujutasin ette sellist düsfunktsionaalset peret nagu Simpsonid või Griffinid.

Tegelikult käisime
Charlotte'i lähedal külas ühel Rita-nimelisel vanaproual, ja päris nii naljakas meil ei olnud, kui ma lootsin.

Rita elas varem New Yorgis, aga leseks jäädes kolis ta oma viie lapsega Põhja-Carolinasse. Nüüd on sellest juba üle 30 aasta möödas. Eile saime kokku ka ühega tema tütardest, kes töötab kohalikus sotsiaalametis juristina, ja ühega poegadest, kes on pangas turundusdirektor.

Veel olid külas Rita perekonnatuttavad: vanahärra ja -proua, kellel on üheksa last ja perefirma, kus kõik lapsed tänaseni töötavad. Meie seltskonnast olid Amine, Tarek, Haider, Marta ja mina.

Nalja sai ka, muidugi tänu Haiderile. Meil tuli juttu suitsetamisest ja keegi küsis, kuidas Iraagis sellega lood on. Haider ütles, et seal on nii palju suitsetajaid, et nad saastavad õhku rohkem kui kõik tehased kokku! Neil on telekas sellised reklaamid, kus räägitakse suitsetamise positiivsetest külgedest. Ühe reklaami idee on see, et kuna suitsetajad köhivad öösiti, siis vargad kuulevad köhimist ja ei julge tulla. Teine reklaam on selline: kuna suitsetaja hingeldab ja öösel magades tema rind kõigub üles-alla, siis ta saab lihtsamini väikest last magama kussutada.

1930ndatel olevat Ameerikas olnud sellise sõnumiga reklaamid, et 9 arsti 10st soovitavad suitsetada Camelit. :D

No comments: