Boonusena sain endale nüüd ka toakaaslase. Tarek on tuneeslane, väga lahke ja sõbralik. Inglise keelt räägib vähem kui prantsuse keelt, aga nii vast ongi lõbusam.
Haidir, Sahar ja Tarek (paremal)Täna on olnud mõnus ja rahulik päev. Käisin pärastlõunal ujumas ja leidsin basseini põhjast oma hotellitoa võtme! (Pärast seda, kui olin ta sinna ära kaotanud.)
* * *
Tegelikult tahtsin hoopis jagada oma eilseid elamusi. Käisin külas DC Central Kitchenis, millest ma paar päeva tagasi siin juba kirjutasin.
DCCK asub 2. ja E tänava nurgal, tohutu suure kodutute varjupaiga keldrikorrusel. Sissepääs on maja tagant, autoparkla nurgast. Parkla on täis vanu romusid.
Kui ma kohale jõudsin, polnud näha ei Robertit ega Elizabethi, kellega ma paar päeva tagasi olin kohtunud. Aga kõik need teised inimesed, keda ma polnud kunagi varem näinud, võtsid mind nii sõbralikult vastu! Mulle pakuti kohe lõunat, mille DCCK koolitusprogrammis osalejad olid äsja valmistanud. Üks tõi mulle lasagnet, salatit ja küüslaugumaitselise saia. Teine tõi söögi kõrvale vett.
Ma tänasin neid hea toidu eest ja nad olid silmnähtavalt rahul! :)
Kummaline mõelda, et kõik selles programmis osalejad - poisid, tüdrukud, mehed naised - on praegu sisuliselt kodutud. Nad elavad varjupaikades või ajutistes sotsiaalkorterites. 90% (!) neist on olnud hiljuti alkoholi- või uimastisõltuvuses.
Ometi on nad kõik nii lahked ja sõbralikud.
Ja usinad!
Ma olin nendega koos ühes pärastlõunases tunnis, mille pealkiri oli "Juurviljad" :D. Seda viis läbi üks peakokk, kelle nime ma enam ei mäleta, aga ta oli ühest Washingtoni uhkest restoranist. Kõigil õpilastel olid väiksed märkmikud köögis kaasas ja siis nad sinna pidevalt kribasid midagi...
Juurviljatunni õpetaja ja DCCK õpilasedSiis tuli ka Robert kohale ja saime juttu edasi rääkida - ikka maailma muutmisest ja kodututest ja Kaliforniast :). Istusime tema "büroos", mis on umbes 4 ruutmeetrit suur tuba, otse välisukse kõrval. Väga glamuurne.
Me jõudsime Robertiga paljudest asjadest rääkida, aga siinkohal tahaks ühe idee edasi anda. Mis on DCCK koolitusprogrammi edu võti? Nad teevad väga tihedat koostööd Washingtoni restoranidega, mistõttu nad teavad hästi, milliste oskuste ja omadustega töötajaid parasjagu vaja on. Tänu sellele oskavad nad oma õpilasi päris hästi ette valmistada ja tänu sellele leiavad peaaegu kõik programmi lõpetajad endale ka töökoha. Võimas!
Ei ole vaja tingimata ehitada 8 miljoni dollari eest uut ja uhket maja (nagu me nägime Food & Friends'is mõned päevad tagasi). Robert ja ta kaaslased teevad suuri tegusid kodutute varjupaiga keldris. Tundub, et nad on väga rahul.
No comments:
Post a Comment