Üks tema toredatest, lapsikutest naljadest: üleeile tõi ta meie bussi suure lumepalli. Alguses hoidis seda enda käes, aga siis kui see hakkas juba sulama, andis selle Karu hoida. (Karu on selline tagasihoidlik, ei julenud ära öelda ka - ja lumega ringi käies on ta seni pisut kohmetu.) Kümme minutit hiljem tahtis Haidir lumepalli endale tagasi saada. Karu ütles, et see on kadunud. Sulas ära. Aga ma ju usaldasin selle sinu kätte! Ma tahan, et sa annaksid selle mulle kohe tagasi! Karu ei osanud midagi teha ega öelda. Ja Haidir muudkui ajas oma joru...Nii lapsik ja selles hetkes oli see nii naljakas!
Eile käisime Liibanoni restoranis lõunat söömas. Tee peal rääkisime Haidiriga juttu - Iraagist, ameeriklastest, sõjast ja muust.
Haidir on ameeriklastele tänulik, et nad aitasid Saddami rezhiimi kukutada. Tema arvates oleks see katastroof, kui USA väed praegu Iraagist minema läheksid. Nad peaksid jääma veel vähemalt 5 aastaks korda tagama, muidu vallandub täielik kaos.
No comments:
Post a Comment