Kõik oli väga naljakas: keskealised ja vanemad valged ameerika naised, kes on end riietanud nagu keskkoolitüdrukud; kiilanevad, vuntsidega ameerika mehed; pikkade juustega vanad ameerika mehed; ja vananev raju bluusistaar poolkatkise kitarriga :D.
Vananemine iseenesest on ju lahe. Kummaline aga on see, kui sa oled 50aastane ja üritad ikka veel välja näha ja käituda keskkoolitüdruku või -poisina...
Kõigi nende valgete ameeriklaste ja kogu selle möllu keskel: Haider, ainuke iraaklane, ja mina, ülivõimsalt kõige noorem inimene selles baaris. Tõsi, lisaks valgetele ameeriklastele tuli sinna hiljem ka kolm jaapanlast ja kolm neegrit.
Me istusime ja naersime umbes poolteist tundi :D. Siis tüdinesime ära, helistasime hotelli ja meile saadeti väike buss järgi (vaat, kui mugavalt siin on asjad korraldatud!).
Mort, meie bussijuht, küsis siis, kuidas meile meeldis. Üks härra ja proua tulid meiega koos sellest baarist bussi peale - nende arvates oli ikka väga lahe. Meie Haideriga ainult naersime...
Aga Haideriga oli tore juttu rääkida, ta on vahva. Muuseas sain teada, et tal on kuus last - neli tüdrukut ja kaks poissi. Tubli mees!
No comments:
Post a Comment